Meie spetsialistid
Ülemiste Füsioteraapiakliinik ühendab endas põhjalikud teadmised ja oskused, tõenduspõhise lähenemise ning pühendumise, et leida parimad lahendused Sinu tervise heaks.
Artjom on kogenud füsioterapeut ja juht, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli füsioteraapia erialal ning õpib praegu Tallinna Ülikooli magistriõppes organisatsioonikäitumist.
Artjom on olnud füsioterapeut Ida-Tallinna Keskhaigla amputatsioonijärgse taastusravi keskuses ning juhtinud arendusprojekte taastusravikliinikus. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas töötas ta taastusravi polikliiniku juhtiva füsioterapeudina. Lisaks on Artjom teinud koostööd mitmete tervisetehnoloogia arendusmeeskondadega, pakkudes neile kliinilist tuge.
Erialaselt huvitavad Artjomi enim ortopeedilised probleemid ja traumad, operatsioonieelne ja -järgne füsioteraapia ning töö jäsemeamputatsiooniga patsientidega. Ta peab oluliseks tõenduspõhist lähenemist ja järjepidevat enesetäiendamist, osaledes regulaarselt erialastel koolitustel ja konverentsidel ning jagades ka ise oma teadmisi esineja ja koolitajana. Artjom kuulub Eesti Füsioterapeutide Liitu.
Patsientidega töötades keskendub Artjom sellele, et pakkuda tuge ja tööriistu, mis aitavad inimestel ise end aidata. Tema eesmärk on patsiente motiveerida ja juhendada, mitte luua sõltuvust terapeudist. „Kõige rõõmustavamad hetked on need, kui ka raske prognoosiga patsiendid saavutavad tulemusi, millesse nad ise ei uskunud,” ütleb Artjom.
Artjomi innustab füsioteraapia kui valdkonna pidev areng ja selle kasvav mõju inimeste elukvaliteedile. „Füsioteraapia muutub aina tõenduspõhisemaks ning pidevalt laieneb probleemide spekter, mille lahendamisele me suudame kaasa aidata,” kinnitab ta.
Maret on lõpetanud Tartu Ülikoolis farmaatsiamagistri eriala ja füsioteraapia bakalaureuse õppekava cum laude. Praegu on ta lõpetamas Tartu Ülikoolis magistriõpinguid füsioteraapia erialal.
Ta on töötanud nii haiglas kui ka erapraksises, omandades laialdased teadmised ja praktilised oskused. Enim pakuvad Maretile huvi spordifüsioteraapia, trauma- ja operatsioonijärgne füsioteraapia, skeleti- ja lihassüsteemi probleemide lahendamine, tööergonoomika, ülekoormusvigastused, kardiopulmonaalne taastusravi ning geriaatriline ehk eakatele suunatud füsioteraapia.
Maret kuulub Eesti Füsioterapeutide Liitu ning hoiab end kursis uusimate teadusuuringute ja ravimeetoditega, osaledes regulaarselt täiendkoolitustel ja lugedes erialakirjandust.
Maretit teeb rõõmsaks see, kui ta suudab inimesi aidata ja toetada. Ta on kindel, et patsiendi vajadusi, ootusi ja mureid aitab mõista ning realistlikke eesmärke seada selge ja avatud suhtlemine. Patsienti on tähtis raviprotsessi aktiivselt kaasata ja motiveerida, kuna Mareti sõnul on eduka taastumise võti järjepidev töö pikema aja jooksul. Lisaks empaatiavõimele, usalduse ehitamisele ja patsiendiga heale koostööle peab ta oluliseks teaduspõhist lähenemist.
Mark on lõpetanud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia eriala bakalaureuseõppe ning jätkab õpinguid Tartu Ülikooli spordi- ja soorituspsühholoogia mikrokraadiprogrammis.
Ta on töötanud Lääne – Tallinna Keskhaigla Sclerosis Multiplex keskuses, Reio Vilipuu Taastusravi Kliinikus ning tegutsenud füsioterapeudina jalgpalli-, saalijalgpalli- ja korvpallivõistkondade juures.
Lisaks ülekoormus- ja spordivigastustele on Mark spetsialiseerunud armide ja lümfiteraapiale. Ta on Restore Therapy Clinic’u poolt sertifitseeritud armiteraapia spetsialist ning läbinud ka lümfiteraapia väljaõppe. Samuti on ta lõpetanud Football Doctors Education Programme’i nii esmaabi kui diagnostika suunal.
Mark kuulub Eesti Füsioterapeutide Liitu, osaleb regulaarselt konverentsidel ning hoiab end valdkonna arengutega kursis teadusartikleid ja erialauudiseid lugedes.
Ta peab oluliseks, et inimene oleks oma taastumisprotsessis aktiivne partner. «Otsin alati probleemi tegelikku põhjust, mitte ainult sümptomit, sest püsiv muutus sünnib siis, kui keha vaadeldakse tervikuna,» ütleb Mark. Tema eesmärk on kliendiga koostöös luua selge ja jõukohane plaan, mis aitab taastada liikumisvabaduse, kindlustunde ja usalduse oma keha vastu.
Anneli on lõpetanud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia erialal ja omandanud lisaks ka magistrikraadi TalTechist e-riigi teenuste erialal. Füsioteraapia valdkonnas on Anneli töötanud ligi üheksa aastat, mille jooksul on ta laialdaselt tegelenud nii beebide, väikelaste kui ka koolinoortega. Muuhulgas on Annelil skolioosi konservatiivseks raviks vajalik Schroth terapeudi litsents.
Füsioteraapias on Annelil 7. taseme kutsetunnistus. Erialaselt täiendab ta end teaduskirjanduse lugemisega, samuti osaleb iga-aastaselt mitmetel koolitustel ja konverentsidel. Tema huvialasse kuuluvad näiteks traumad ning muud ortopeedia valdkonna teemad, krooniline valu ja haigused, samuti laste füüsiline ja vaimne tervis.
Anneli jaoks on oluline üldise terviseteadlikkuse tõstmine nii laste ja noorte kui ka täiskasvanute seas. Ta pooldab holistilist ja multidistsiplinaarset lähenemist: meie heaolu mõjutavad mitmed erinevad faktorid, millega tuleb tegeleda paralleelselt. Füsioterapeudina peab ta ennast toetavaks lüliks inimeste tervise taastamise teekonnal, pakkudes infot, tuge, julgustust ja viise iseseisvaks tegutsemiseks ja koduseks harjutamiseks.
«Enamasti ei ole üht kindlat viisi, kuidas valud kontrolli alla saada, vigastustest taastuda või kaebustele lahendus leida. Olulisel kohal on abivajaja ja füsioterapeudi omavaheline koostöö ja ka sobivus,» leiab Anneli.
Diana on lõpetanud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis füsioteraapia eriala ja kuulub Eesti Füsioterapeutide Liitu. Ta on täiendanud end erinevatel koolitustel, sealhulgas liigeste probleemide, onkoloogilise ja kardiopulmonaalse ravi ning NDT (neoroloogiline ravi) meetodi alal.
Diana mitmekülgne kogemus hõlmab töötamist nii Narva polikliinikus kui näiteks füsioteraapia praksises Peruus. Medicumis on ta töötanud raskete kopsu-, südame- ja onkoloogiliste haigustega patsientidega ning see valdkond köidab teda tänaseni. Põnevat väljakutset leiab Diana ka neuroogiliste probleemidega inimeste aitamises.
Kuna inimese tervis nõuab väga laialdasi teadmisi, peab Diana oluliseks enda pidevat täiendamist lugedes ning koolitustel ja konverentsidel käies. Lisaks teadmistele annab enesetäiendamine tööks ka uut jõudu. «Keha ja vaim on tihedalt seotud. Seetõttu on inimese ärakuulamine ja probleemi põhjalik süvenemine peamine võti mistahes vaevuste lahendamiseks,» kinnitab Diana.
Aarto on omandanud bakalaureuse kraadi Euroopa Füsioteraapia Koolis (European School of Physiotherapy), mis kuulub Amsterdami Rakendusteaduste Ülikooli (Amsterdam University of Applied Sciences) koosseisu.
Ülikooliaegne praktika viis teda väga erinevatesse organisatsioonidesse, sealhulgas Lõuna-Aafrika lastehaiglasse. Aarto on füsioterapeudina töötanud Hollandi (AFC DWS) ja Eesti (Harju JK Laagri) jalgpalliklubides, aidates noorsportlastel toime tulla spordivigastustega. Mitu aastat töötas ta Põhja-Eesti Regionaalhaiglas – nii intensiivravi, statsionaarses kui ambulatoorses osakonnas. Haiglas tegeles Aarto väga erinevate muredega patsientidega, aidates skeleti-lihassüsteemi vaevuste, neuroloogiliste, traumajärgsete ja ka südamehaigustega seotud probleemide korral.
Aarto peab oluliseks erialaste teadmiste ja oskuste pidevat täiendamist. Ta loeb regulaarselt meditsiinikirjandust, jälgib uusimaid teadusartikleid ning osaleb füsioteraapia koolitustel.
Oma töös väärtustab Aarto teaduspõhist, individuaalset ja paindlikku lähenemist. Ta peab väga tähtsaks, et inimesed mõistaksid oma probleemi tekkepõhjuseid, innustades neid muutusi ja arengut saavutama. „Just nagu treening, võiks ka teraapia olla nauditav protsess ja mitte kohustus,“ lisab Aarto.
Liisi on lõpetanud Tartu Ülikooli füsioteraapia eriala ja omandanud terviseteaduste bakalaureuse kraadi.
Ta alustas oma karjääri Haapsalu Neuroloogilises Taasturavikeskuses, kus töötas peamiselt neuroloogilise defitsiidiga lastega, kellel esinesid füüsilised või intellektuaalsed puuded. Töist teekonda jätkas ta Lääne-Tallinna Keskhaiglas, pakkudes füsioteraapia teenuseid sclerosis multiplexi ja Parkinsoni tõve diagnoosiga ning värskelt ajuinfarkti läbipõdenud patsientidele. Lisaks on Liisi osutanud teraapiat koduteenustena, keskendudes peamiselt pea- ja seljaaju kahjustustega ning kergemate luu- ja lihaskonna kaebustega patsientidele.
Liisi kuulub Eesti Füsioterapeutide Liitu ning hoiab end pidevalt kursis valdkonna arengutega, osaledes veebikursustel ja kuulates erialaseid podcaste.
Ta peab oluliseks regulaarse liikumisharjumuse kujundamist, mis aitab nii taastuda kui ka ennetada mitmeid terviseprobleeme. Liisi usub täielikult ütlusesse „terves kehas terve vaim“ – liikumine toetab nii füüsilist kui ka vaimset heaolu.
Kätlin on lõpetanud Tartu Ülikoolis füsioteraapia bakalaureuseõppe. Füsioterapeudina on ta mitmeid aastaid töötanud sportlaste ja kaitseväelastega. Praegu keskendub ta peamiselt traumade ja ortopeediliste probleemidega patsientidele ning sportlastele.
Kätlin on end järjepidevalt täiendanud spordifüsioteraapias, osaledes valdkonna konverentsidel ja koolitustel.
Patsientide abistamisel peab Kätlin oluliseks taastusravi põimimist igapäevaelu tegevustesse – nii ei tundu see tüütu lisakohustusena. Ta usub, et parimate tulemusteni jõudmiseks on vajalik aus ja avatud suhtlus, et luua just konkreetsele inimesele sobiv taastumisplaan.
Marit on läbinud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis füsioteraapia bakalaueruseõppe.
Rapla korvpallimeeskonna füsioterapeudina tegeles ta ta igapäevaselt professionaalsete sportlastega. Lisaks on ta töötanud Rapla haiglas, kus korraldas taastusravi väga erinevas vanuses patsientidele – beebidest eakateni. Just sealt on talle eriti südamelähedaseks saanud beebide ja väikelaste füsioteraapia.
Marit kuulub Eesti Füsioterapeutide Liitu ja täiendab end erialastel koolitustel.
„Oma töös lähtun lapse ja pere kaasamisest, usaldusest ja järjepidevusest,“ ütleb ta. „Proovin juba esimesel kohtumisel luua sooja ja turvalise õhkkonna – et laps julgeks kaasa töötada ja tunneks end hästi. Tegelikult kehtib see sama ka täiskasvanute puhul.“ Maritile teeb töös suurimat rõõmu näha, kuidas väikesed muudatused või nõuanded võivad patsiendi jaoks kaasa tuua suuri edusamme.
Mairi on lõpetanud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli bakalaureuseõppe füsioteraapia erialal. Lisaks on ta läbinud vaimse tervise füsioteraapia ja BBAT-i ehk kehataju metodoloogia õppe (Lifelong Learning Master’s in Mental Health Physiotherapy – Basic Body Awareness Methodology) Almeria Ülikoolis.
Varasemalt on Mairi teinud füsioterapeudina ambulatoorseid vastuvõtte Vireo tervisekeskuses Tartus ning töötanud Uus-Meremaal massöörina.
Mairi peamisteks huvivaldkondadeks on vaimne tervis ja krooniline valu. Ta on litsentseeritud kehataju (BBAT) terapeut ning täiendab end regulaarselt erialastel koolitustel ja konverentsidel.
Oma töös lähtub Mairi holistilisest käsitlusest, arvestades lisaks patsiendi füüsilisele seisundile ka tema uskumusi, harjumusi, eluviisi, vaimset tervist ja valmisolekut teraapiaks. „Seetõttu ühtivad väga harva mu soovitused kahele täpselt sama diagnoosiga füsioteraapiasse tulnud patsiendile,“ ütleb Mairi.
Ta peab oma missiooniks aidata inimestel leida nende jaoks toimivad viisid igapäevaeluga toimetulekuks ja elukvaliteedi parandamiseks nii, et nad ei vajaks pidevat kõrvalist abi.
Ragnar on lõpetanud Tartu Tervishoiukõrgkooli füsioteraapia erialal. Varasemalt on ta töötanud Ida-Tallinna Keskhaigla ambulatoorses taastusravikeskuses ja tegelenud Terviseuuringutes noorsportlaste tervisekontrollidega.
Ragnarile pakub enim väljakutset ja huvi trauma- ja operatsioonijärgsete terviseprobleemide lahendamine, mis on seotud õlgade, põlvede, puusade või hüppeliigestega. Ta naudib töötamist erinevate juhtumitega, mis pakuvad igapäevases töös mitmekülgsust ja vaheldust.
Ragnar usub, et oluline osa füsioteraapiast on patsiendi teadlikkuse kasvatamine – tema eesmärk on aidata inimestel paremini mõista oma keha ja tervisemurede põhjuseid. Ragnar julgustab oma patsiente tegelema taastusravi ja ennetusega, rõhutades mitmekesise liikumise tähtsust. Nii ei lähe patsient ära vaid ühekordse lahendusega, vaid saab teadmised, kuidas iseseisvalt oma tervist toetada ja uusi probleeme ennetada.
Ann Brit on omandanud füsioteraapia erialal rakenduskõrghariduse Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja magistrikraadi Tartu Ülikoolis.
Oma tööelu füsioterapeudina alustas ta taastusravi statsionaarses osakonnas, hiljem liikus ortopeedia osakonda ja hakkas tegema ka patsientide ambulatoorseid vastuvõtte. Lisaks on Ann Brit spetsialiseerunud ka spordifüsioteraapiale ja õppinud personaaltreeneriks IntensivePT-s.
Ann Briti peamised huvivaldkonnad on spordifüsioteraapia ja ortopeedia, eriti traumade käsitlus. Valdkonna arengutega hoiab ta end kursis konverentsidel ja koolitustel käies ning erialast kirjandust lugedes.
Oma töös peab Ann Brit oluliseks teaduspõhisust, kuid samavõrra tähtis on arvestada patsiendi individuaalsete eesmärkidega. Ta usub, et tervise toetamiseks on oluline kujundada püsivaid igapäevase kehalise aktiivsuse harjumusi. «Mind motiveerib inimeste aitamine oma spordi, töö või muu harjumuspärase elu juurde naasmisel, sest tean, kui oluline see on vaimse tervise ja üldise heaolu seisukohalt,» leiab Ann Brit.
Tamara on lõpetanud füsioteraapia eriala Tartu Ülikoolis. Füsioterapeudina on ta töötanud kokku üle kümne aasta, sealhulgas kõige pikemalt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
Tamara vastuvõtule on oodatud kõik, kes otsivad lahendust ortopeedilistele probleemidele või vajavad abi traumadest, spordivigastustest või operatsioonijärgsest seisundist taastumisel.
Patsientidega töötamine on Tamara sõnul väga huvitav, mitmekesine ja rahuldust pakkuv. „Hea tulemuse saavutamisel on oluline avatud suhtlemine, patsiendi motivatsioon ja koostöö terapeudiga,” rõhutab ta. Taastumise võtmeks peab Tamara regulaarsust ja järjepidevust – väikeste sammudega jõuab kaugele.
Anna-Britil on bakalaureuse kraad füsioteraapia alal Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist. Ta on töötanud füsioterapeudina Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Jalgpalliklubis Tallinna Kalev, aeg-ajalt asendab ta füsioterapeute spordiklubide juures. Anna-Britile pakub erilist huvi ortopeediliste probleemide ja sporditraumadega tegelemine, samuti köidab teda operatsioonijärgne taastusravi.
Anna-Britt hoiab end igapäevaselt kursis erialaste teadusuuringutega ja uute huvitavate harjutustega, mida patsientidele õpetada. Uusi teadmisi omandab ta ka erinevate koolituste kaudu.
Anna-Britt on seisukohal, et patsiendi enda motivatsioon on füsioteraapias juba pool võitu. Koos patsiendiga paneb ta paika eesmärgi, milleni teraapia käigus jõuda soovitakse. «Püüan luua juba esimesel kohtumisel sõbraliku ja positiivse atmosfääri, hindan patsiendiga suhtluses ausust ja usun, et tulemus sõltub vastastikusest usaldusest,» selgitab Anna-Britt. Töörõõmu toob talle see, kui patsient on temalt abi saanud.
Mona Mia on lõpetanud cum laude Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia erialal. Töökogemuse ja täiendõppega on ta spetsialiseerunud vaagnapõhja füsioteraapiale, naiste tervisele ning traumajärgsele füsioteraapiale.
Mona Mia täiendab end regulaarselt konverentsidel ja koolitustel, kus käsitletakse nii vaagnavalu probleeme, seksuaaltervist kui laiemaid erialaseid valdkondi. Ta on Eesti Füsioterapeutide Liidu, Eesti Vaagnapõhjahäirete Seltsi ja Eesti Seksuaaltervise Liidu liige.
Patsientidega töös peab Mona Mia eriti tähtsaks individuaalset lähenemist ja inimese käsitlemist tervikuna. Tema jaoks on lisaks patsiendi taastumisele oluline, et inimesel oleks teraapia lõppedes püsiv huvi enda tervise ja heaolu nimel liikuda.
Ruta Kuzminaite
Füsioterapeut
Töökeeled: eesti, inglise, leedu, vene
Ruta on omandanud füsioteraapia erialal bakalauerusekraadi Fontys rakenduskõrgkoolis (Fontys University of Applied Sciences) Hollandis.
Ta on läbinud pikaajalised praktikad Ida-Tallinna Keskhaiglas – peamiselt ortopeedia ja neuroloogia osakonnas ning ambulatoorses taastusravis – ja FC Flora jalgpalliklubis. Ruta erialased huvid on seotud luu- ja lihaskonna vaevuste, ortopeediliste ja traumajärgsete juhtumite, rühihäirete ning spordivigastustega.
Teadmisi täiendab ta koolitustel käies ja erialast kirjandust lugedes. Ruta peab oluliseks personaalset ja teaduspõhist lähenemist ning hoolib sellest, et ravikeskkond oleks avatud ja turvaline. „Efektiivne ravi on koostöö – terapeudi teadmised ja kogemused toovad tulemuse siis, kui patsient ise on aktiivne osaline. Minu eesmärk on, et inimene tunneks end kaasatuna, taastaks iseseisvuse ja saaks taas teha seda, mis talle rõõmu pakub,“ ütleb Ruta.
Lisette Tõnutare
Füsioterapeut
Töökeeled: eesti, inglise
Lisette on lõpetanud Tartu Ülikooli füsioteraapia erialal nii bakalaureuse- kui magistriõppe. Ta on töötanud füsioterapeudina Dorpat Tervises, Põhja-Eesti Taastusravi Keskuses ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
Lisette on Eesti Füsioterapeutide Liidu liige. Lisaks igapäevasele tööle viib ta läbi koolitusi katastroofimeditsiini valdkonnas, tutvustades võimalusi, kuidas füsioteraapiat enam rakendada ka erakorralises meditsiinis.
Lisette peab oluliseks, et patsient oleks otsuste langetamisel võrdväärne partner ning teadvustaks oma rolli ja vastutust paranemisel. „Füsioterapeudina olen oma teadmistega toeks tervislike eluviiside edendamisel,“ rõhutab ta.
Enid on kogenud toitumisspetsialist, keemiateaduskonna magistrant ja toidutehnoloog, kes on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ning omab toitumisnõustamise tase 5 haridust.
Enid on loonud erinevaid toitumis- ja elustiiliprogramme ning andnud välja teadusallikatel põhinevaid toitumisalaseid digitooteid ning artikleid.
Enid kuulub Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühendusse ning on nüüdseks nõustanud üle 100 inimese, aidates neil saavutada soovitud eesmärke, alates kaalu langetamisest, seedeprobleemidest vabanemisest kuni tervist toetavate toitumisharjumuste ja parema enesetunde loomiseni välja.
Erialaselt huvitab Enidit enim tervise optimeerimine ehk maksimaalselt hea tervise, füüsilise vormi, vitaalsuse ja enesetunde saavutamine läbi toitumise ja elustiili. Ta peab oluliseks tõenduspõhist lähenemist, sealhulgas uute uuringutega kursis olemist, järjepidevat enesetäiendamist ning enda poolt antavate soovituste isiklikku läbiproovimist.
Patsientidega töötades keskendub Enid terviseprobleemi juurpõhjuse väljaselgitamisele, toeks olemisele ning uute harjumuste tekitamisele. Tema eesmärk on aidata inimestel leida suuremat motivatsiooni ja teha positiivse muutuse saavutamine võimalikult valuvabaks.
Enidit innustavad uued toitumisalased uuringud, mis tõestavad toitumise, aga ka elustiili järjest suuremat rolli erinevatest terviseprobleemidest vabanemisel. Lisaks ka isiklik kogemus terviseprobleemide seljatamisel, ning patsientide edulood, mis on peamine põhjus, miks Enid on antud eriala valinud – võimalus parandada inimeste elukvaliteeti, efektiivsust ja energiataset.
Entoni-Timmo on lõpetanud Tartu Ülikoolis arstiteaduskonna ja on praegu läbimas radioloogia residentuuri. Residendina on ta töötanud kõikides Tallinna suuremates haiglates (PERH, ITK ja LTKH) ning üldarstina ka Soomes.
Entoni-Timmo peab meditsiinis kõige olulisemaks ja huvitavamaks diagnostikat − õige ja kiire diagnoos võib oluliselt parandada nii ravi efektiivsust kui ka patsiendi prognoosi.
Tema sõnul on elu pidev õppimine − ta täiendab end regulaarselt koolitustel, konverentsidel ja seminaridel.
Oma töös väärtustab Entoni-Timmo täpsust, tõhusust ja inimlikkust. „Püüan alati rääkida patsiendiga lihtsas ja arusaadavas keeles. See pole minu jaoks ainult professionaalne kohustus, vaid ka austuse väljendus,“ rõhutab ta.
Visiidi käigus selgitab ta patsiendile olukorra, analüüside vastused ja muu vajaliku põhjalikult lahti. Entoni-Timmo peab oma tugevuseks tähelepanelikkust detailide suhtes, pidevat professionaalset arengut ja selget, patsientidele mõistetavat suhtlust.
Jevgeni on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna anestesioloogia ja intensiivravi erialal. Ta on mitu aastat töötanud nii üld- kui eriarstina Eesti ja Soome haiglates.
Jevgeni eesmärk on aidata inimestel ennetada terviseprobleeme, pakkudes põhjalikku terviseauditit ja personaalset nõustamist. Ta rõhutab, et tervise eest hoolitsemine ei pea algama haigusest.
«Tänu pikaajalisele kogemusele erakorralises meditsiinis ning anestesioloogina patsientide operatsioonieelses nõustamises oskan märgata varajasi hoiatusmärke, mida tavapärane kontroll tihti ei taba,» ütleb Jevgeni. Tema sõnul ei ole patsiendi tervislik seisund ainult laborinäitajate kogum – see on tervik, mille mõistmiseks tuleb läheneda igale inimesele individuaalselt ja põhjalikult.
Oma töös toetub Jegveni ainult teaduspõhistele andmetele ning täiendab ennast pidevalt rahvusvahelistel konverentsidel ja koolitustel.
Helen on lõpetanud Tartu Ülikooli treeningõpetuse ja spordijuhtimise eriala ning omab rahvusvaheliselt tunnustatud kvalifikatsioone personaaltreenerina: EREPS (European Register of Exercise Professionals) 4. tase ja FAF Eesti (Fitness Academy of Finland) 4. kutsetase. Lisaks on tal Eesti Olümpiakomitee 4. taseme ujumistreeneri kutsetunnistus.
Helen on läbinud palju erialaseid täiendkoolitusi ning tema spordivaldkonna taustale lisab põnevat mitmekülgsust Tallinna Tehnikakõrgkooli logistika eriala, mille ta on lõpetanud. Treenerina on Helen tegutsenud üle 15 aasta ning tervishoiuvaldkonnas liikumisnõustaja ja arsti assistendina enam kui seitse aastat. Tema rikkalikku kogemuste pagasisse kuulub ka töö Kalevi Ujumiskooli õppealajuhatajana ja Tabasalu Ujumisklubis noorte treenerina.
Helen on veendunud, et kehaline aktiivsus on iga inimese tervise ja elukvaliteedi lahutamatu osa. Ta soovib aidata inimestel leida just neile sobiv „liikumisretsept“, mis toetab tervislikke harjumusi ja heaolu. Oma töös hindab Helen tõenduspõhist ja personaalset lähenemist. Ta leiab, et just nii, nagu inimene on loodud hingama, on ta loodud ka liikuma ning oluline on võita tervist, mitte aega.
Jaanus on lõpetanud Audentese Ülikoolis psühholoogia eriala. Lisaks on ta lõpetanud Ericksoni lahenduskeskse coaching‘u koolitusprogrammi 1. ja 2. taseme õppekava, mille on akrediteerinud ICF (International Coaching Federation).
Jaanusel on enam kui 30-aastane töökogemus: ta on pikaajaliselt tegutsenud turunduse ja müügi alal, eraettevõtja ja start-up ettevõtte juhina ning täiskasvanute koolitajana. Praegu tegeleb ta lahenduskeskse coaching’uga vaimse tervise ja arengu suunal. Jaanus osaleb regulaarselt coaching kogukonna teemaüritustel ning hoiab end coaching’u uute suundadega kursis raamatute ja veebiseminaride abil. Ta on nii ICF-i (International Coaching Federation) rahvusvahelise kui Eesti organisatsiooni liige.
Jaanuse sõnul on igas inimeses olemas sisemised ressursid, mille olemasolu aitab coaching avada. “Tihti on lahendused ilmselged, kuid neid on endal raske märgata. Me oleme harjunud füüsilise treeninguga, kuid treeningut vajab ka meie mõttemaailm. Coach kui mõttetreener aitab olukordi kõrvaltvaataja pilguga näha ning erinevate tehnikate abil üheskoos lahendusi avastada ja tegutsema inspireerida,” ütleb Jaanus.
Silver Uustalu
Konsultant
Töökeeled: eesti, inglise
Silver on lõpetanud Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi ning omandanud EBSist (Estonian Business School) MBA ehk ärijuhtimise magistrikraadi.
Üle kümne aasta on ta tegelenud erameditsiini ettevõtete arendamise ja juhtimisega. Silveri eestvedamisel on välja töötatud ja turule toodud mitmeid uusi meditsiiniteenuseid ja -tehnoloogiaid ettevõtetes nagu Terviseuuringud ja MedReport.
Tervishoiuvaldkonnas tunneb Silver erilist huvi hüpertoonia ja kolesteroolide monitoorimise ning kontrolli all hoidmise vastu. Tervise hoidmisel hindab ta kõrgelt aktiivset liikumist.
„Nii ettevõtluses kui muidu elus pean oluliseks avatud ja sõbralikku suhtlust. Usun koostööl põhinevasse tiimitöösse ja sünergiasse,“ selgitab Silver oma väärtusi ettevõtete arendamisel ja juhtimisel.