Suvi algas minu jaoks lapsepõlves alati 1. juunil ja lõppes siis, kui tuli taas kooliteed alustada. See tunne on jäänud minuga tänaseni – justkui eriline ajavahemik, kus kõik on veidi vabam, helgem ja kergem.
Miks mulle suvi meeldib?
Päevad on pikad ja valged. Õhus on soojust, rahulikumat elurütmi ja puhkust. Tundub, et võimalusi on rohkem – nii liikumiseks, loomiseks kui ka enese eest hoolitsemiseks.
Suvi kutsub meid tegema väikeseid samme – liikuma looduses, andma ruumi uutele mõtetele ja kuulama iseennast. See on aeg, mil võib proovida midagi uut ja teistsugust. Ja mitte ainult – suvi annab suurepärase võimaluse pöörata teadlikult tähelepanu oma füüsilisele tervisele ning kujundada harjumusi, mis toetavad ka sügisel ja talvel.
Arengu vaates on suvi justkui viljakas pinnas katsetamiseks:
- uued harjumused
- värsked mõttemustrid
- rohkem tähelepanu enda heaolule ja tervisele
Selleks ei pea alati olema kindlat ja ranget plaani. Mõnikord piisab ühest teadlikust liigutusest – jalutuskäigust, sügavamast hingetõmbest või hetkest, mil annad oma kehale ja meelele ruumi puhata.
Kui väljas on rohkem valgust, on lihtsam sammud välja seada, lasta päikesel energiat koguda ja luua ruumi uutele tuultele. Nii toetab suvi meid pehmelt, aga kindlalt – andes võimaluse kasvada, areneda ja ennast taasavastada.
Nautige suve – nii õues kui ka iseendas!